Suviselt kaunil ajal on parim hommikukohvi juua või õhtupäikest imetleda oma terrassil. Mõistagi on esmalt vaja see ehitada. Kõigepealt tuleb aga mõelda, milline üks mugav terrass olla võiks ja kui palju selle ehitamine maksma läheb.
Pärnu majaomanik Mare Jurkatam on juba ammu unistanud terrassist, kus Eesti väheseid ilusaid ilmu ära kasutades hommikukohvi juua või õhtusel ajal külalisi võõrustada. Koos abikaasaga on terrassimõtet mõlgutatud juba mitu aastat ja nüüd on plaan tööga peale hakata. Millest aga alustada?
Hommiku-või õhtupäike?
Enn Luha, Helia Puit ASi esindaja, soovitab terrassi-ihalejatel oma unelma täideviimist alustada asjade läbimõtlemisest: kuhu ta terrassi ehitada tahab, missugune see võiks olla ning kas ta soovib, et terrassile paistaks hommiku- või õhtupäike. “Hea oleks ka teada, milline pinnas koduse murukamara all peidus on.
Tasub üle vaadata maja projektist maa-aluste kommunikatsioonide plaanid, et mitte näiteks kaablisse kaevata või puurida,” lisab siia Imemees OÜ esindaja Heikki Kilkson.
Kõige praktilisem oleks terrass planeerida ja paigaldada nii, et sinna pääseks otse elutoast või köögist. Enn Luha paneb terrassi-ihalejaile ka südamele, et kui terrass külgneb teise hoonega, peaks see tulema sama kõrge kui teise hoone põrand, sest siis ei jää ebamugavat astet, kuhu komistades võib ninuli lennata.
Ka ütleb Luha, et kui terrassi ja majaruumide põrandapinnad on ühel kõrgusel, saavad terrassile avanevad uksed mugavalt lahti-kinni käia. Kui aga terrass plaanitakse ehitada majast eemale, siis tuleks Kilksoni sõnul arvestada, et see on pigem grillipidude tarbeks kui igapäevaseks kasutuseks.
Huvitavad lahendused panevad nuputama
Kui spetsialistidelt uurida, milliseid terrasse Eesti inimesed endale soovivad, kinnitab Kilkson, et põhiliselt ikkagi sügavimmutatud terrassilauast. Harvem tellitakse terrasse koos kujundusega – seda peaasjalikult siis, kui tahetakse ka katuseid või varje. Ent leidub ka neid, kes küsivad erilisemaid materjali- ja kujunduslahendusi.
Kilksoni sõnul ehitavad nemad praegu Kakumäel ühte plastlaudise ja kaarjate servadega terrassi, mis on materjali poolest ehitajatele pelgalt väike väljakutse. “Nuputamist on tulnud ette varemgi,” sõnab ta. “Näiteks kesklinnas elamu katusele rajatud terrassil vajas lahendamist probleem, kuidas pikad lauad katusele jõuavad, samas oli lõpptulemus – vaade kogu Tallinnale – rahmeldamist väärt.
Muhus otse merekaldale ehitatud terrassilt paistis päikeseloojang aga nagu muinasjutus,” loetleb Kilkson huvitavamaid töid.
Terrassitegu pole odav
Luha lisab, et praegu on põnevaks väljakutseks vanutatud pinnaga naturaalse õliga kaetud terrassilauad. “Vanutatud puidust laudadega kaetud terrassid, mille juurde kuulub ka sama töötlusega puidust piire, on seni kõige huvitavamad ja eripärasemad, mida teinud oleme,” kinnitab ta.
Kui aga esitada küsimus, kui palju ühe terrassi ehitus maksma võiks minna ja kui kaua ise ehitamine aega võiks võtta, siis selgub, et oskaja mees saab kindlasti ehitamisega ise hakkama, ainult et üliodavalt ei saa midagi.
“Terrass ei ole ainult pealmine laudis ja ka laudisematerjali soetades tuleks arvestada umbes 10% ülekulu,” räägib Kilkson. “Materjali kulub teist samapalju aluskonstruktsiooniks. Unustada ei tasu ka kruvidele ja kinnitusvahenditele kuluvat, mida ei ole sugugi vähe.
Kuna terrassi materjal sõiduauto pagasiruumi ei mahu, tuleb arvestada ka transpordiga. Eraldi tuleb läbi mõelda vundamendi ja maapinnaga seonduvad tööd – kas need on mõistlik teha käsitsi labidaga või kaasata masinaid ja mehhanisme ning kuidas need tagahoovi murule mõjuvad. Ise ehitades sõltub maksumus paljuski sellest, milliseid kulusid arvesse võetakse. Rääkisin just sõbraga, kes oma puhkuse terrassiehitusega sisustas, ta oli materjalide kulud kokku arvestanud ja sai 35 m² terrassi materjalide hinnaks umbes 800–900 eurot.
Mõned materjalid olid juba varem olemas ja tööriistad omast käest võtta, vedamiseks oli oma isiklik kaubik. Sealjuures on trepp ja servalauad veel tegemata ja selleks vajalik materjal hankimata. Nii et eks ise ehitades maksumus umbes 30–40 eurot ruutmeeter pluss oma töörõõm kokku tuleb.”
